Urmas Sisask

Suure-Jaani Muusikafestival

et en

Urmas Sisask

Urmas Sisask (09.09.1960) õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel ning jätkas René Eespere kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 1994 valmis Jäneda mõisahoone tornis nn muusikatähetorn, kus Urmas Sisask 1996. aastal avas ka enda loodud planetaariumi.
Urmas Sisaski loominguline väljund ulatub vaimulikust muusikast rahvapäraste laulude ja isegi räpini ning sisaldab kooriteoseid, klaverimuusikat, kammermuusikat ja orkestriteoseid. Ta on loonud muusikat Rein Marani loodusfilmidele, lavateoseid lastele ja muud
lavamuusikat. Suurvormidest tuntuimad on “Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks”, Missa nr. 3 „Eesti missa”, mis on esimene eestikeelne teos omas žanris, ning oratoorium „Pro Patria”.
Rahvusvaheliselt tuntakse Sisaskit kõige enam tema koorimuusika kaudu. 16 aasta jooksul on Urmas Sisaskilt ilmunud 14 autoriplaati, tema teoseid võib leida enam kui 40 kogumikplaadilt.
Sisaski huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana – esimesed tähistaeva-teemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uurides ja klaveril improviseerides.
Peale täheteaduse on Sisaski loomingut mõjutanud ka huvi šamanistlike kultuuride ja eesti runolaulu vastu. Samuti peegeldub tema teostes euroopa vaimuliku muusika traditsioon alates gregooriuse laulust ja rangest kontrapunktist ning lõpetades luterliku koraaliharmooniaga.