EMTA ooperistuudio

Suure-Jaani Muusikafestival

et en

EMTA ooperistuudio

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonna juurde kuuluvas ooperistuudios valmistatakse noori lauljaid ette tulevaseks tööks professionaalsetes ooperiteatrites: õpetatakse
näitlejameisterlikkust ja teatriteooriat, kõnetehnikat ja lavakõnet, kehatehnikat ja lavalist
liikumist ning eri ajastute tantse ja grimmi. Ooperiklassi tundides valmistatakse ette
ooperirolle ja -katkendeid erinevate lavastajate, dirigentide, koreograafide ja pianistide
juhendamisel. Igal õppeaastal tuuakse publiku ette üks täispikk ooperietendus, kus
astuvad üles lauluosakonna silmapaistvamad üliõpilased eri kursustelt. Ooperistuudios on
aastate jooksul lavastatud üle 50 ooperi. Üliõpilastega on töötanud paljud silmapaistvad
teatritegelased nii Eestist kui ka välismaalt, nagu Arne Mikk, Neeme Kuningas, Ago-Endrik
Kerge, Taisto Noor, Ingo Normet, Helgi Sallo, Thomas Wiedenhofer, Georg Rootering ja
Stephan Joris (Saksamaa), Georg Malvius (Rootsi), Giorgio Bongiovanni (Itaalia) ja Kim
von Binzer (Taani), ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten, Risto Joost, Toomas Vavilov,
Lauri Sirp jt. Koostööd tehakse Rahvusooper Estonia, EMTA sümfooniaorkestri ja EKA
stsenograafia eriala üliõpilastega, kes osalevad ooperistuudio etenduste väljatoomisel.
Suuremad projektid: Mederi „Kindlameelne Argenia” (2011), Purcelli „Dido ja Aeneas”
(2016), Händeli „Rinaldo” (2011), Mozarti „Figaro pulm” (1976, 1988), „Cosi fan tutte”
(1980), „Võluflööt” (1991, 2005), „Teeseldud lihtsameelsus ehk nutikas tüdruk” (2006)
ja „Armastuse pärast aednikuneiu” (2009), Cimarosa „Salaabielu” (1984, 1994, 2003,
2013), Donizetti „Don Pasquale” (1992), „Armujook” (1986, 2002, 2015) ja „Öökelluke”
(2014), Puccini „Õde Angelica” (2007, 2016) ja „Gianni Schicchi” (2007), Tšaikovski „Jevgeni
Onegin” (2001), Rossini „Abieluveksel” (2002), „Sinjoor Bruschino” (2001) ja „Siidiredel”
(2012), Menotti „Telefon” (2000, 2012) ja „Vanatüdruk ja varas” (2010), Bernsteini „West
Side’i lugu” (1993) jpt.