Suure-Jaani Muusikafestivali koduleht  aastatel 2007-2014 ja arhiveeritud info alates aastast 2015 > Ajalugu

Ajalugu

Suure-Jaani Muusikafestivali esimese üheksa aasta kohta leiad täpsemat infot siit: Suure-Jaani Muusikafestival 1998-2006.

Kui  1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti -  sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes -  oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude  kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse.
Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika -  Bachi, Vivaldi, Saint-Saensi, Albinoni, Mendelson-Bartholdy, Tobiase ja paljude teiste looming. Kiriku orelil mängiti maratonkontsert ja Estonian Dream Big Bandi ning Tallinna Barokkorkestri kõrval astus kuulajate ette ka Karavan.
Järgmisel kahel aastal sai kodumaiste esinejate kõrval kuulda Taanist ja Saksamaalt pärit orelikunstnikke, hiljem Peterburi  mungakloostri koori ja vaimuliku muusika ansamblit Ivanovost. Rääkimata kodumaistest Vox Clamantisest, Tallinn Baroquest, Ellerheinast, Kiigelaulukuuikust, Hortus Musicusest, Tallinna Kammerorkestrist, Saltatore Revaliensisest, Silver Brassist,  Eesti Piirivalveorkestrist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, Led-R-st, Tallinna Poistekoorist, Tallinna Gospelkoorist, Viljandi linnakapellist ja paljudest teistest.
2002. aastast lisandusid kontsertidele kunsti- ja fotonäitused. Alates teisest festivalist on festivali ajaloo tarbeks jäädvustanud kohalik fotograaf Jaanus Siim.
2002. aastal  sai meie festivali esimest korda passiga külastada - soodus võimalus põhiliselt just muusikahuvilisele kohalikule inimesele.
Kui festival alustas kontsertidega vaid kirikus ja laululaval, siis hakkas ajapikku lisanduma ka esinemiskohti:  2001 tuletõrjetorn ja jahimaja terrass, 2002 kohvik Arturi Juures ja selle välilava, 2003 Hüpassaare rabasaar, 2004 õigeusu kirik, 2005 Lõhavere linnamägi. Kõik toredad leiud, millest rappa minekust sai järgnevateks aastateks festivali magnet väga paljude jaoks.   Rappa ei mindud lihtsalt niisama, see käik võeti ette öösel -  kontserdi viimane pala algas koos päikesetõusuga. Sellisel ajal on väga vähesed  rappa sattunud ning seetõttu on avastamist palju. Neid, kes tahavad imelisest looduse ja inimese loomingu koosmõjust osa saada, on jagunud ka neil aastatel, kui rabatee on tulnud ette võtta vihmaga. Siiani on aga igal aastal - vaatamata ilmale -  olnud võimalik jälgida päikesetõusu. Eks ole see ime!
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi.
Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, jt -  aga ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem on osalenud viiuldaja Maano Männi - solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus,  Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on  vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
Festivali Suure-Jaani poolse peakorraldajana alustas Tiiu Siim, aastatel 2004-2007 tegi seda tööd Maret Aaboja ja 2007. aasta sügisest Anneli Kundla. Eesti Kontserdi poolt aitas ladusale korraldusele neljal esimesel aastal kaasa Inna Kivi, seejärel seitse aastat Elle Himma ning aastast 2009 Signe Kiis.
Festivali südametunnistuseks võis nimetada Suure-Jaani kandist pärit muusikateadlast, praeguseks manalateele läinud Johannes Jürissoni, kes vaatamata kõrgele eale pea kõigil kontsertidel kohal oli ja ei väsinud kordamast, et me ei tohi unustada meie endi keskelt võrsunud suurmehi. Johannesel oli alati Arturist, Villemist, Eugenist ja Mardist mõni lugu rääkida -  oli ta ju neid kõiki isiklikult tundnud.
Meenutagem siis ikka ja jälle heliloojaid Kappe, Mart Saart ja teisi meie kandist võrsunud loovisikuid ning nende poolt tehtut.
Ilusaid elamusi ja toredaid taaskohumisi!

 

 

 

Alammenüü